Saksa rahva vägevuse taastaja

Margus Mihkels
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Audi

Sakslased pole maailmavallutusplaanidest loobunud. Et sõjajõudu tuhandeaastase rahuriigi väljakuulutamiseks napib ja lisaks on pettusega peale sunnitud NATO-lepingud, üritatakse maailma anastada autodega.

Rõske ja külm novembripimedus on langenud Ingolstadti üle. Hämarail tänavail kakerdavad vaid taskuvargustega elatist teenivad endised Jugoslaavia erivägede leitnandid ja tumedasilmsed tüübid, kes kargesse õhtuõhku pahvakatena kebabisibula lehka röhitsevad.



Vana raudteejaama juures on keiser Wilhelmi ajal ehitatud, ammu maha jäetud juurviljahoidlasse kogunenud mõnikümmend inimest, valdavalt mehed. Õhus heljub kroomsäärikute, praekapsaga Mettwurst’i ja millegipärast ka hobusehigi uimastav-magusat hõngu.



Kõrge laega kõledas ja jahedavõitu ruumis annavad valgust tõrvikud. Siin-seal turritab seintel vägevaid loomasarvi, sekka mõni karu- ja metsseanahk, ning ühes jämedatest rasvaküünaldest eredalt valgustatud alkoovis on seinale naelutatud koguni mopsi kolp, teutooni rahvaste ürgne kehalise vägevuse ja seksuaalse võimekuse sümbol.



Ruumi kaugemas otsas on midagi lavataolist, üle löödud punase brokaadiga, millel troonib Brandenburgi väravat imiteeriv kuldne kõnepult. Seal seisab tüüakas allapoole suunurkadega mees, vesihallid õhukesed juuksed imelühikeseks pöetud, tõrvikutules saatanlikult veiklev monokkel silmas ning heast elust, rammusast pasteedist ja raskest punaveinist rääkida oskav lott lõua all. Mees silmitseb saali kogunenuid vaikides.



Uhkus täidab tema rinda. Veel on sellel rahval lootust! Need mehed siin taastavad tema vägevuse!


Kõlab gong, mida lööb kassinahkses särbis hiigelpaks habemik, ja millele keegi kintspükstes ühe jalaga verevaene blond poisike lühikese fanfaaritörtsu lisab.



Monoklisilm selitab kurku ja algab kõnet. Ta jutu mõte on lühike ja klaar. Nemad peavad taastama Saksa riigi vägevuse! Kui mitte muus, siis vähemalt autotööstuses. Nemad, lihtsad kerestantsijad, tavotinäpud, juhtmepaigaldajad, armatuurinaelutajad, kuullaagrivalajad ja värvalid, peavad tegema iseliikuja, mis tõuseb linnatänavate ja maanteede valdjaks ja kruusateede kuningaks.



Ameerikat pole enam ammu vaja karta, kohkuda ei tohi ka jaapanlaste, korealaste ega isegi hiinlaste ees. Euroopa tuleb halastamatult põlvili või õigemini loodava Überauto rooli suruda!



Kui kiilaspea vakatab ja kosutuseks sõõmu vahutavat Weissbier’i joob, on saal hiirvakka. Ja siis vallandub paisu tagant mürisev aplaus.


Ainult nii saab ette kujutada Audi Q5 sünnilugu. Audi pidi oma inseneridesse, disaineritesse ja teistesse ametimeestesse indu ja tegutsemistahet süstima moel, mis ei saanud kuidagi alla jääda Reich’i enda sünnile. Sedavõrd täiuslik, so perfekt on Q5, mis taas kord tõestab, et kui Audi tahab, võib ta vägevalt üllatada.



Ei ole ses autos suurema venna Q7 tankilikku kohmakust ja koletislikku brutaalsust; kõik on viimse finessini viimistletud.


Maanteed neelab Q5 hämmastava kindlusega, klammerdudes asfaldile nagu kotkas Saksa vapi siidi. Vedrustus ongi Q5 üks trumpe, see hoiab kaunis kõrge auto ka kurvides kindlalt püstisena ning samas triigib märkamatuks kõik kühmud ja lohud.



Ning kui asfalt ka lõpeb, ei pea sõit veel sugugi lõppema. Visalt rühib Q5 üle karjamaade ja kartulipõldude, tungib läbi metsaalusest ega takerdu ka küngastel. Kuhu iganes inimene, looduse kroon, ka minna tahab – ja loomulikult tahab ta minna autoga –, sinna Q5 ta ka viib.



Seejuures ei pea tundmatusse tõttaja tegema mingeid järeleandmisi komfordis. Meistreid tunneb teatavasti nüanssidest, ja nendele on Audi disainerid hoolega rõhku pannud. Plast, mis näib silmale ja tundub sõrmele lausa vasikanahana, maitsekalt töödeldud kroom, liigsest lakikihist rikkumata puit – ja muidugi täpsus, millega see kõik on kokku pandud! Võib väita, et kui autosalongi üldise joone dikteerivad itaallased ja materjalivaliku osas on rootslased teistest pikalt ees, siis parimad kompromissid leiab ikkagi Audi.



Nagu ka rooli puhul. Kui linnas on Q5 rool kerge ja autoga on lihtne manööverdada, siis maanteel nõuab rooli keeramine just parasjagu pingutust, nii et auto ei saa juhusliku käevääratuse peale suunda muuta. Mis tähendab, et rooli taga võib laupkokkupõrget kartmata aevastada.



Nii et pole ime, et see salarelv töötab. Kui palju on autotootjaid, kes võis eelmise aasta lõpus rääkida rekordilisest müügist ja ka sellelt aastalt rekordit oodata võib? Audi võib.



Andmed


Audi Q5 2,0T FSI


quattro



Mootor


töömaht: 1984 cm3


võimsus: 155 kW (211 hj)


suurim pöördemoment:


350 Nm @ 1500–4200 p/min



Dünaamika


suurim kiirus: 222 km/h


0–100 km/h: 7,2 s



Kütusekulu


linnas: 10,4 l/ 100 km


maanteel: 7,3 l/ 100 km


keskmine: 8,5 l/ 100 km


CO2 g/km: 197



Mõõdud


pikkus: 4629 mm


laius: 1880 mm


kõrgus: 1653 mm


teljevahe: 2807 mm



Audi Q5 hind algab 538 400 kroonist. Proovisõiduauto hind 1 037 310 krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles