Arstid nõuavad HPV vaktsiinile riigi toetust

Austatavad proua minister, proua komisjoni esimees, härra juhatuse esimees,

Eesti Naistearstide Selts, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Perearstide Selts, Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts ja Eesti Uroloogide Selts pöörduvad Teie poole palvega leida võimalus HPV vaktsiin lülitamiseks Eesti immuniseerimiskalendrisse või teenusepõhiseks kompenseerimiseks haigekassa kaudu, kuna vaktsineerimine aitaks olulislelt vähendada haigestumist nii emakakaela vähki  kui ka teistesse vähiliikidesse. Eestis sai hiljuti valmis riikliku vähistrateegia, mis on riiklik alusdokument ja milles tulenevalt on kohustus tegelda vähiennetusega ja vähiraviga süsteemselt ning pidevalt. Haigestumus ja suremus emakakaela vähki on Eestis võrreldes meie naaberriikidega lubamatult kõrged, mis  näitab, et meie senine ennetustöö on olnud ebapiisav. Emakakaelavähk on hetkel maailmas ainus vähiliik, mida on võimalik suures osas vaktsineerimise teel ennetada.

Inimese papilloomiviirusinfektsioon

Anogenitaalne HPV-infektsioon on kõige suurema esinemissagedusega seksuaalsel teel leviv infektsioon. Vanuses 20-25 aastat on nakatunud 40-50 protsenti noortest. Kogu eluaea jooksul omandab HPV-infektsiooni 80 protsenti elanikkonnast. Valdav enamus HPV-infektsioonidest kulgeb ilma kliiniliselt avaldunud sümptomiteta, 90 protsendil juhtudest elimineerub viirus organismist kahe aasta jooksul. Kliinilist sümptomaatikat põhjustab sagedamini krooniline infektsioon (üle 2 aasta). HPV-infektsiooni kliiniline pilt tekib seoses mõningate viirusetüüpide võimega põhjustada intraepiteliaalseid neoplaasiaid ja vähki (emakakaela, häbeme, tupe, peenise ja pärakuvähki), respiratoorset papillomatoosi ning pea- ja kaelapiirkonna vähki, samuti naha ja limaskestade neoplaasiaid ( nahatüükad ja anogenitaalses kondüloomid).

Emakakaelavähk

Kõrge vähiriskiga HPV tüüpide prevalents emakakaelavähi korral on 99 protsenti. Igal aastal diagnoositakse maailmas ca 500 000 emakakaelavähi esmasjuhtu. Emakakaelavähi tõttu sureb ca 250 000 naist aastas. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal 143 emakakaelavähi juhtu, mis moodustas 4,6 protsentikõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel.  Eesti emakakaelavähi esinemissagedus on Euroopa üks suuremaid ning on viimase 25 aasta jooksul püsinud kõrgel tasemel.

Viimase kümne aasta jooksul on emakakaelavähi esinemissagedus tõusnud nooremate naiste hulgas. 30–54 aastastel naistel diagnoositud pahaloomulistest günekoloogilistest kasvajatest Eestis on emakakaelavähk sageduselt teisel kohal rinnanäärme vähi järel. Haigestumise kõrgpunkt on 45–55 aasta vahel. Emakakaelavähiga haigete viieaastane elulemus Eestis on 60 protsenti, mis võrreldes Põhjamaadega on väga madal.

Muu lokalisatsiooniga vähid

Kõrge vähiriskiga HPV tüüpide prevalents tupevähi korral on 60-65 protsenti, häbemevähi korral 20-25 protsenti. Anaalvähid nii meestel kui naistel on positiivsed onkogeensete HPV tüüpide suhtes 80-95 protsendil patsientidest (peamiselt HPV16 ja HPV18). Peenisevähi korral on HPV DNA leitud 30-40 protsendil juhtudest. Orofarüngeaalsete vähkide korral on kõrge riskiga HPV prevalents 25-35 protsenti (peamiselt HPV16). On kirjeldatud HPV-infektsiooniga seotud konjunktiivi papilloome ja kartsinoome (HPV6, HPV11, HPV16).

Anogenitaalsed tüükad

Anogenitaalseid tüükaid (condylomata accuminata) esineb 3-4 protsendil seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest. Peaaegu kõikide anogenitaaltüügaste põhjuseks on madala vähiriskiga HPV 6 ja HPV 11. Ravi olemasolevate vahenditega ei välista retsidiivide võimalust ja ei elimineeri HPV infektsiooni.

Vaktsineerimine

Alates 2006/2007-ndast  aastast on HPV infektsiooni ja seega emakakaela vähi teket võimalik ennetada HPV vaktsiini kasutamisega. Vaktsineerimist võib alustada üheksandast eluaastast. Parimad tulemused saavutatakse vaktsineerimisel enne suguelu algust. Vaktsineerimisest võivad kasu saada ka suguelu alustanud naised.

Teiste riikide kogemus

Vaatamata väga lühikesele ajale, mil HPV vaktsiini kasutamine on olnud võimalik, on paljud riigid leidnud võimaluse mitte ainult soovitada, vaid ka tasuda suguelueelses eas tütarlaste HPV infektsiooni vastu vaktsineerimise eest. Need on USA, Austraalia, Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Norra, Rootsi,  Hispaania, Šveits, Suurbritannia ja Portugal. Kõigis neis maades on asjaomased instantsid veendunud et kulud, mis kaasnevad vaktsiini juurutamisega immuniseerimisprogrammi, on põhjendatud.

Ettepanek

Seoses sellega teevad pöördumisele allakirjutanud erialaseltsid ettepaneku leida vahendid HPV vaktsiini eest tasumiseks riiklikest vahenditest ja lülitada HPV vaktsiin Eesti immuniseerimiskalendrisse või kompenseerida teenusepõhiselt haigekassa kaudu.

Vaktsineerida võiks igal aastal ühe aastakäigu tütarlapsed (orienteeruvalt 3000-5000 tütarlast sõltuvalt aastakäigust).

Kuna ennetav meditsiin on Eestis prioriteediks, siis oleks vähi vastu  vaktsineerimise toetamine riiklikul tasemel üks tänuväärne samm tegude suunas.