Kevadine suurpuhastus algab akendest

Puhtus ja kord kodudes ei ole ainult hügieeninõue. Mitmeid koduseid töid tuleb teha käsitsi ja seetõttu kulub neile üsna palju aega, mistõttu tasub teada, kust alustada ning kuidas saavutada soovitud tulemus.

Puhta keskkonna tagamiseks ei piisa ainult iganädalasest hoolduskoristusest. Vähemalt kaks korda aastas peaks tegema oma kodus põhjalikuma puhastuse. Väga tähtsad on just regulaarsed kevadised ja sügisesed suurpuhastused.

Põhjalikult tuleks üle vaadata kogu elamine – aknad, köök, vannitoad, WCd, saun ja muud sanitaarruumid, seinad ning põrandad. Ülevaatuse tulemusena võiks koostada nimekirja töödest, mis vajavad suurpuhastuse ajal tähelepanu.



Kevade hakul, kui päike taas erksamalt paistma hakkab, märkame, et aknad on talvega määrdunud. Kevadist suurpuhastust tasuks alustada just akende pesust. Sellega kaasneb riba- ja lamellkardinate puhastus. Keemilisse puhastusse tuleks viia tekstiilkardinad.

Akende pesemine on kaval ette võtta jahedatel, pilvistel ja tuulevaiksetel päevadel, sest tuul ja päike kuivatavad klaasid liiga ruttu ning puhastusjälgi on raskem kõrvaldada.

Enne akende pesemist tuleb pehme lapiga ära pühkida tolm nii klaasidelt, raamidelt kui ka aknalaualt. Kui akna pindadele on remondist jäänud kuivanud värvi, tuleb see enne aknapesu žiletiga maha kraapida.

Aknaklaaside pesemiseks on müügil palju vahendeid, mille koostisesse kuuluvad nõrgad happed, pindaktiivsed ained ja lahustid. Ükskõik millise vahendiga me aknaid ka ei peseks, peab alati pesema väikeste pindade kaupa. Pestud aknaosa tuleb ruttu kuivaks hõõruda, mitte lasta sel õhu käes kuivada, siis ei jää pesutriipe.

Pärast aknapesu saame tunda rõõmu kevadpäikesest. Kui aknad puhtad, märkame ka paremini teisi määrdunud kohti oma kodus.

Taasta hügieen

Tähtsuselt järgmiseks kohaks võib pidada kööki ja sanitaarruume. Puhtust köögis, vannitoas ja WCs ei nõua mitte ainult esteetika, seda dikteerib eelkõige hügieen.

Köögis puhasta kapid nii seest kui väljast. Viska välja aegunud toiduained ning tee põhjalikum inventuur vajalikest ja mittevajalikest asjadest.

Kindlasti puhasta põhjalikult kogu köögitehnika – pliidid, ahjud, veekeetjad, külmkapid, õhupuhastid ja ventilatsioonirestid.

Sanitaarruumides puhasta põhjalikult dušinurgad ja vannid. Dušinurkades tekib tihtilugu katlakivi, mille põhjalik eemaldamine on suurpuhastuse käigus otstarbekas.

Osas kodudes on suhteliselt roostene vesi, mis jätab dušinurga seintele punaka varjundi. Ka see tuleks korralikult vastavate kemikaalidega puhastada.

Võib juhtuda, et leiad dušinurga silikoonpindadelt hallituse, mis tekib just soojades ja niisketes ruumides. Kauplustes on müügil mitmeid erinevaid hallituse eemaldamise vahendeid, kuid tihtilugu pole ka nendest abi.

Kui hallitus on oma töö teinud, näitab praktika, et efektiivseimaks lahenduseks on kahjustatud silikooni eemaldamine ja selle asendamine uuega.

Vuugivahed korda

Vannitubade põrandad ja seinad tuleks samuti kriitilise pilguga üle vaadata. Moodsatest kodudest leiab tihti üsna kallist kahhelkivi, paljudes kodudes on kasutatud ka marmorit või graniiti. Neid tuleb puhastada spetsiaalsete puhastusvahenditega.

Mida väärtuslikum materjal, seda mõistlikum oleks eelnevalt ka spetsialistiga konsulteerida. Erilist tähelepanu tuleks pöörata just ruumi nurkadele ning kahhelkivide vuugivahedele.

Vaatamata usina perenaise iganädalasele hoolduskoristusele koguneb vuukidesse aja jooksul mustust, sest üldjuhul on vuukide tasapind kivipinnast madalamal.

Vuukide puhastust on soovitav teha iga kolme kuu tagant, kuid kaks kord aastas on see tingimata vajalik.

Koduhooldus OÜ töödejuhatajad jätkavad suurpuhastuse tegemiseks vajalike soovituste ja näpunäidete jagamist 18. märtsi Kodu ja Kinnisvara lehes: saun, seinad, laed ja uksed, parkettpõrandad ja vaipkatted ning pehme mööbel.