Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog dr. Mihhail Zemtsovski sõnul võib püstijalu põetud külmetushaigus, iseäranis aga gripp, anda väga raskeid tüsistusi südamele.
Püstijalu põetud külmetus võib anda väga raskeid tüsistusi
12. märts 2009, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dr. Zemtsovski sõnul on viimased paar-kolm kuud toonud haiglasse päris mitu viirusinfektsiooni tüsistusena tekkinud südamelihase põletiku ehk müokardiidiga patsienti, samas kui mitu aastat polnud sellise diagnoosiga haigeid praktiliselt üldse.
Selliseid tüsistusi nagu tänavu, pole dr. Zemtsovski enda sõnul juba palju aastaid näinud. Südamearst rääkis, et tüsistused võivad tekkida pärast kõrge palavikuga perioodi: tekivad valud, rütmihäired, nõrkus.
«Üks haige tuli meile müokardiinfarkti kahtlusega, nii tugev nõrkus oli ja kardiogrammil olid algava infarkti tunnused,» rääkis arst kõrge palavikuga viirushaigust põdenud patsiendist. «Kui me tegime talle uuringud, tuli välja, et tal on südamelihase põletikuline protsess, puhas müokardiit,» lisas ta.
Veel tõi dr. Zemtsovski näite 21-aastasest neiust, kes käis tõenäoliselt ilma palavikuta kulgenud viirushaigust põdedes trennis ning järsku tekkisid tal väga sagedased rütmihäired ja tugev nõrkus. Uurigutest selgus, et tal on samuti müokardiit. Veel üks patsient on tulnud südamepauna põletiku ehk müoperikardiidiga, mis allub väga raskesti ravile.
«Diagnoosi saab praegu väga täpselt kontrollida magnetresonantstomograafia ehk MRT abil, sest alati ei ole neil patsientidel põletikulised näitajad kõrged, vaid jäävad viirusinfektsiooni foonil normi ning siis on ainsateks vihjeteks kliiniline pilt ja südame MRT-uuring,» selgitas arst.
Füüsiline koormus on haiguse ajal väga ohtlik
Dr. Zemtsovski manitseb inimesi viirusinfektsiooni ajal kindlasti koju jääma. «Töötamine ja füüsiline koormus viirusinfektsiooni ajal on väga ohtlik just nimelt võimalike südamekahjustuste pärast,» rääkis ta.
Nii tuleb oma enesetundele suuremat tähelepanu pöörata ning kaebuste korral, kui tekib nõrkus, südame rütmihäired, ebamäärased valud rindkere vasakus osas, soovitab dr. Zemtsovski pöörduda perearsti poole ja lasta teha kardiogramm. Müokardiidi kahtluse korral tuleb selline patsient suunata kardioloogi konsultatsioonile.
Kuidas aga ära tunda rütmihäireid? Südamearsti sõnul annab rütmihäiretest märku see, kui süda lööb rahuoleku ajal kiiresti ja mõnikord jätab lööke vahele, tekib pikem paus; samuti langeb inimese koormustaluvus.
Väga oluline on sellisel juhul vältida füüsilist koormust, südamelihase põletiku korral kirjutab arst välja vastavad ravimid.
Kuigi enamasti võib südamelihase põletik ise taanduda, tekib umbes kolmel kuni viiel protsendil inimestest haiguse välja ravimata jätmisel dr. Zemtsovski sõnul poole aasta kuni aasta pärast tõsisem südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia.
Seejuures oleks vale arvata, justkui üldjuhul tugevama tervisega noored oleks selle eest paremini kaitstud. Otse vastupidi - dr. Zemtsovski sõnul satuvad selle väikse protsendi sisse sagedamini just noored, kes tihtipeale teevad vaatamata nõrkusele sporti, mis on südamele kõige hullem.
Arst pani inimestele veel kord südamele, et püstijalu põetud külmetushaigused on tüsistuste suhtes väga ohtlikud.
«Seda enam, et praegu on diagnoositud palju gripiviirust, mis annab väga tihti südamele tüsistusi,» rääkis dr. Zemtsovski lisades, et see puudutab nii A- kui B-grippi. Nii peaks gripi diagnoosi saanu olema eriti ettevaatlik ega tohiks naasta tööle enne, kui on kadunud kõik sümptomid ja enesetunne täielikult paranenud.