1989. aasta märtsis ülemaailmse võrgu ehk World Wide Webi loomiseni viinud ideega välja tulnud Tim Berners-Lee ei osanud mõeldagi, et sellest sünnivad ajaveebid ja suhtlusportaalid. Seda arvestades võib ennustada, et järgmised 20 aastat toovad veebis samuti kaasa suuri muutusi ja üllatavaid arenguid.
Uue aja nälg: netiühenduse puudumine
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
16. märts 2009, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Berners-Lee esialgse ettepaneku eesmärk oli luua Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) teadlastele ühine infovõrk, et jagada laboris erinevat arvutipõhist teavet. Ettepanekule vastas Berners-Lee ülemus, et mõte on segane, kuid huvitav ja andis loa jätkamiseks.
Edasisest tööst sündis alus tänaseks tuntud ülemaailmsele võrgule.
Tehnoloogiatrendidel aastaid silma peal hoidnud Reutersi kolumnist Eric Auchard arvab, et tulevik toob kaasa rohkem võrku ühendatavaid seadmeid.
«Esimesel kümnel aastal ühendati võrku arvutid. Nüüd läheb võrku aina rohkem mobiiltelefone. Paljud meie eluaspektid on tulevikus võrku ühendatud, see ei ole lihtsalt midagi, mida sa teed arvuti taga istudes,» rääkis ta.
Ajakirja Wired Magazine peatoimetaja Chris Anderson arvas veebi tulevikust kõneldes, et online-väljaannete sõltuvus reklaamirahadest kahaneb ja teatud teenused lähevad tasuliseks – kõrvuti hakkavad olema nii tasuta kui ka tasuline väljaanne.
Ulmeraamatute autor ja termini «küberruum» kasutusele võtnud William Gibson ennustas aga, et paarikümne aasta pärast on inimese võimalus teistega tehnoloogia abil ühendust võtta sama oluline kui tema füüsiline heaolu. Gibsoni arvates võib juhtuda, et 21. sajandi hilisemas pooles mõistetakse sõnu «nälg» ja «vaesus» hoopis teisiti kui praegu – uueks tähenduseks on ühendusvõimaluste puudumine.