Toyota päästab maailma

Sellise kurvastava teadmisega elasin ma uue Toyota Avensise hiljutise pressiesitluseni Itaalias. Üldiselt on sellised üritused, eriti nende ametlik osa, üsna ühetaolised ja igavad. Ja mõjuvad väsitavalt, vähemalt Eesti autoajakirjanikele.

Sest Estonian Airi lennukid lendavad normaalsetel kellaaegadel ju ainult väga eksootilistesse sihtkohtadesse nagu Nowy Dwór ja Hinojosa de Sán Vicente, nii et kui tahad minna kuhugi, kus inimesed naudivad selliseid moenarrusi nagu elektrivalgus ja kraanivesi, tuleb esmalt jõuda Kopenhaagenisse või Frankfurti ja sealt edasi lennata. Aga hea lennuühendusega linnadesse väljuvad Estonian Airi lennukid ainult kell pool kuus hommikul – eeldusel, et on ikka täiskuu ja teisipäev, vastasel juhul jääb lend ära.

Kord kohale jõudnud, saab paar tundi autoga sõita – tõsi küll, iga veerand tunni tagant kohvipeatusi tehes – ning siis ongi käes ametlik osa. Kogunemine, kokteilid, suupisted ja PowerPoint-esitlus. Mis enamasti on rumeenia- või leedukeelne, sest «te olete siin ju kõik Venemaalt».

Enamasti viivad selliseid esitlusi läbi hambapastareklaami-naeratusega hästi kitsastes ülikondades PR-mehed ja kuuldamatul pominal rääkivad keskealised härrasmehed, kes on pühendanud oma elu nukkvõlli optimaalse kaldenurga väljaarvutamisele või millelegi muule sama põnevale ja seksikale. Pean tunnistama, et ma täpselt ei tea, millega need mehed oma päevi sisustavad, sest enamasti jään poole esitluse ajal magama.

Aga Avensise esitlusel virgutas mind üks rootslane, kaks ja pool meetrit pikk, kes nõudis kaunikõlalise Skåne aktsendiga konarlikus inglise keeles selgitust, miks autos nii vähe jala- ja pearuumi on. Toyota-mees, kelle kasvu kirjeldamiseks sobib kõige paremini väljend «jooksev meeter», vahtis rootslast esiti üsna jahmunult, kuid kogus end kiiresti.

On levinud eksiarvamus, seletas jaapanlane, et autod hävitavad loodust. Põletavad bensiini või diislikütust, mürgitavad heitgaasidega lilli ja liblikaid ja nii edasi. Aga tegelikult olevat Maardu järve kolme peaga konnades, banaane kasvatavates õunapuudes ja talveks lõunamaale lendavates mäkrades süüdi hoopis pikad inimesed.

Pilk, millega jaapanlane endast kaks korda pikemat rootslast takseeris, oli varjamatult süüdistav ja halvakspanev. Sest pikkadel inimestel on vaja kõrget autot. Kõrge auto tähendab suuremat tuuletakistust. Suurema takistuse tõttu peab mootor auto liigutamiseks rohkem tööd tegema. See omakorda nõuab rohkem kütust. Ja sellepärast ongi maailma alles jäänud ainult üks Ibeeria ilves ja tedagi peab Margus Reinsalu suvilas toakassina.

Svensson tegi näo, et ei saa rootsi keelest sõnagi aru.

Minu meelest seletab see aga kenasti, miks uue Avensise ruumijaotus kuidagi kroonulik tundub – umbes nii, et igaühele täpselt nii palju ruumi, kui hädapärast tarvis, ja ei sugugi rohkem.

Mis on muidugi natuke imelik, sest teadupärast on ruumikus autode puhul luksuse sünonüüm, ja muus osas ei jäägi Avensis alla luksusautode tootjaks liigituva sõsarfirma Lexuse odavaimale mudelile IS. Tegelikult ei näe ma ühtegi põhjust, miks peaks keegi ostma 480 000 krooni eest odavaima Lexuse, kui sama vinge Avensise saab saja tuhande võrra odavamalt.

Ja vähemalt sportlikkust, mida Lexus IS-seeria puhul rõhutab, on Avensises küllaga. Arvestades, et tegu on siiski pere- või tööautoga, tõttab Avensis kaunis nobedalt edasi ning gaasipedaali ei pea käänuliselgi teel poolde vinna laskma, sest kurve haukab auto õige aplalt. Mingit kiljumapanevat kurvisõiduelamust küll ei saa, aga mugavuse ja sportlikkuse tasakaalu on jaapanlased väga peenelt välja rehkendanud.

Küll ei saa Toyota insenere kiita selle eest, et nad endiselt näikse Saksa autosid maailma parimateks ja oma loomingu mõõdupuuks pidavat ning nende järgi vedrustust häälestada püüavad. Ilmselt just seetõttu põntsutab Avensis näiteks lamavast politseinikust üle sõites õige mõnusalt, ehkki näiteks auklikul asfaldil või käest lastud kruusateel töötab vedrustus laitmatult.

Nagu ka heliisolatsioon – isegi Itaalia kiirteel Fiatite ja Alfa Romeotega võidu ajades ei tabanud kõrv ei diisel- ega ammugi bensiinimootoriga autos mingit mainimisväärset rehvi-, tuule- ega mootorimüra, nii et ju võib autos Eesti teedelgi lausa häirivalt vaikne olla.

Minekut mõnusamaks muuta aitab ka automaatkäigukast, mis vahetab käike täiesti märkamatult. Veel suurem üllatus on aga, et ehkki käigukast töötab variaatorpõhimõttel, ei tundugi auto kiirendusel justkui kummipaela venitavat – vanemate seda sorti käigukastide tüüpviga. Kallimatel versioonidel on roolisambale lisatud käiguvahetuslabad, nii et kel soovi ja raha, võib end Avensise roolis Jarno Trullina tunda.

Osalt muidugi tänu sellele, et uuele Avensisele pakutakse tervet trobikonda elektroonilisi abimehi, nii et ilmselt saaks isegi ahv uue Avensise roolis kenasti hakkama.

Nutikamate lahendustena väärivad kindlasti märkimist pikivahet jälgiv kiirusehoidja ja sõiduraja hoidmise assistent, mis muudab rooli jäigemaks ja piiksatuse-tulukesega märku annab, kui auto suunatuld näitamata üle teele võõbatud valge joone kaldub.

Seda kummalisem on, et ikka veel ei oska Avensis kolm korda suunatuld vilgutada, kui suunatulekangi kergelt tonksata.

Toyota Avensis 1,8 VVT-i A/T

Mootor

töömaht: 1794 cm3

võimsus: 95 kW (129 hj)

suurim pöördemoment:

170 Nm @ 4200 p/min

Dünaamika

suurim kiirus: 185 km/h

0–100 km/h: 11,6 s

Kütusekulu

linnas: 10,3 l/ 100 km

maanteel: 6,3 l/ 100 km

keskmine:7,7 l/ 100 km

CO2 g/km:187

Mõõdud

pikkus: 4645 mm

laius: 1760 mm

kõrgus: 1480 mm

teljevahe: 2700 mm

Toyota Avensise hind algab 279 900 kroonist. Proovisõiduauto hind 392 700 krooni.